Makaroonilisus

Makaroonilisus ehk makarooniline keel, ka makaronistiil^[1] on mõiste, mis kirjeldab eri keelte segamini kasutamist tekstis. Makaroonilisus võib tähendada kakskeelseid sõnamänge või nalju, milles eri keelte sõnu kasutatakse samas kontekstis ja teksti sisu mõistmiseks tuleb kasutada koodivahetust. Makarooniline ladina keel on kõnepruuk, mille rahvakeelsed sõnad on varustatud ladina lõppudega või sisaldab ladinakeelne tekst pastišina rahvakeelseid sõnu (vt ka köögiladina keel).

Sõna pärineb uusaja ladina keele sõnast macaronicus, tuletatud u 17. sajandi algul itaalia sõnast maccarone^[2], mis tähendab klimpi või pelmeeni, tollal robustset talupojatoitu. Sõna võib olla pejoratiivse tähendusega ja tähistada olukorda, kui keelte segamise eesmärgiks tekstis on huumor või satiir, kuid mõnikord kasutatakse seda ka tõsisema segakeelse kirjanduse puhul.

Makaroonilisust eesti kirjanduses on uurinud Maie Kalda (artiklid "Jacob Johann Malm ja makarooniline luule", "Krossi keeleloomest")^[3].